Lasteaed Lepatriinu lapsed retkel sügisesse Taevaskotta

Lasteaed Lepatriinu lapsed retkel sügisesse Taevaskotta

Neljapäeval, 26. oktoobril käis Valgetriinude rühm koos lasteaia perega Taevaskojas seiklemas. Taevaskojas käisime oma rühmaga teist korda. Lastele meenus eelmine kord Taevaskojas käimine ning nad rääkisid, mida nad siis nägid, kuulsid ja tunnetasid. Seekord avastasime sealset loodust uue pilgu läbi. Mängisime sügise bingo mängu ning vaatasime, milliseid sügise märke me üles leiame. Avastusretkel nägime palju uut, mida eelmine kord ei märganud, Nimelt sel korral oli pardipere jõel ujumas ning otse meie silme all otsis vee alt süüa; leidsime metsast okstest ehitatud onni ja proovisime selle kohe ära, kui mõnus peidukas see oli. Leidsime metsast Metsavana jäetud kirja ja üllatuse. Metsavana oli kaval – enne kui me üllatuse avada saime, tuli meil täita mõned õpetlikud ülesanded.

Kui Metsavana soovid täidetud, saime üllatuskarbi avada. Metsavana oli meile jätnud maitsva kõhutäie kaeraküpsiseid ja sooja kosutavat teed. Värskes õhus maitsesid need imemaitsvalt.

Aitäh sügisesele Taevaskojale, peatse taaskohtumiseni!

Sinitriinude rühma lapsed avastasid sellel nädalal sügisvärvides Taevaskoda. Lisaks põnevatele seentele, mida uurida, leidsid nad Metsavana kirja koos maitsvate kingitustega. Sinitriinude rühma laps on teadagi – virk ja kraps. Metsavana ülesanded said kenasti täidetud ja kingitused heamaitstud.


Oranžitriinude laste silmad lõid särama kõige rohkem metsavana üllatuse peale, mis ta oli metsa ära peitnud. Lapsed otsisid seda metsast väga pingsalt ja leidsid viimaks oranži paelaga kotikese. Kotikesse oli lastele peidetud ülesanded ja maiustused. Metsavana poolt jäetud ülesanded täitsid lapsed suure rõõmuga. Lisaks kaeraküpsistele oli Metsavana termosega jätnud lastele ka sooja tee, mis maitses metsas eriti hästi. Rühma jõudes olid laste põsed punased ja lõunauni eriti magus.

Ilus sügisene väljasõit Taevaskotta. Lapsed leidsid seeni, nägime pardiperet jõest toitu otsimas, naljakalt pead vees. Palju oli murdunud puid ja lehed polnud enam ilusat erksat kollast ja punast tooni vaid koltunud pruunid. Nägime kuulsime haneparve lahkumas, külastasime allikat ja käisime tammi juures. Leidsime oma üllatuspaki,lahendasime ülesandeid, mis Metsavana jättis.

Taevaskoda võttis Kollatriinude rühma lapsed vastu värske ja karge õhuga. Seekord oli sügis oma pintsliga tõmmanud erinevaid värve siia ja sinna. Lapsed märkasid erinevaid värve looduses: kollast, pruuni, rohelist, musta, valget, punast, sinist ja kõige ilusam oli oranži värvi seen. Meeldiva üllatuse oli jätnud lastele Metsavana.

Rohetriinude rühmas toimus pärast retke vestlusring. Laste muljetest mõned näited: puudel olid lehed ära tulnud; nägin, et tuul puhus ja lehed kukkusid; nägin maja, mida eelmine kord ei näinud, sest siis olid lehed puu otsas; partidel olid pepud üleval, sest otsivad veest kalu; Lonnyga ei saa sügisel sõita; korjasime käbisid ja kollaseid lehti; leidsime suure kivi peal münte, neid ei tohi võtta; leidsime kaks onni; sooja teed sai ja soojad riided peavad seljas olema.

Sügisesse Taevaskotta viis Lepatriinukad buss kargel oktoobri hommikul. Väikesed miinuskraadid hommikul ei vähendanud laste rõõmu metsas viibimisest. Käisime juba tuttavatel radadel ja avastasime kuusi kohti. Varasematel retkedel olime uudistanud Emalätet ja Väikest Taevaskoda, kuid sellel korral uudistasime ka Suurt Taevaskoda. Metsavana oli kõrge kuuse alla suure kivi taha peitnud üllatuse.

Üllatuskotis oli kiri ja küpsised Metsavanalt, kes soovis lastele meeldivaid elamusi metsarajal ja kutsus lapsi taas Taevaskotta. Lapsed olid Metsavana ettepanekuga, kohtuda taas talvel, rõõmuga nõus.