13 sept. Kullatriinude “salakõrv” ja Roosatriinude Seikluste laegas Taevaskojas
Traditsioon viis sellel sügisel Lepatriinud Taevaskotta 13. septembril. Nelja-aastased Kullatriinud laskusid kaema-kuulama paisjärve tammi veekohinat. Fantaseerisime veemullid olevusteks. Matkateel juhendasid täiskasvanud lapsi, ja lapsed täiskasvanuid märkama looduses toimuvat. Leidsime üles „metsavana” suurkõrva, mis kõikide metsaskäijate jutte kuuleb. Jõudes Emalätte juurde saime tassikese allikavett maitsta. Et allikakoopale lähemale jõuda, said lapsed ülesandeks mõelda välja, kuidas sillakeselt õpetaja Hele juurde ohutult jõuda. Matkarada viis lapsed edasi anomaalse kuuse juurde, mille oksad ja kasvud ebaloomulikud ja suured. Õpetaja Riina näitas lastele kivi, millel viis sõrmejälge. Mängisime jänesekapsa lehtedega propellerimängu. Õpetaja Sveta leidis metsas müraka kivi, mille otsa ronimiseks oli vaja kasutada kaaslase abistamise oskust ja järgida ohutusnõudeid. Juhendatud vaatamisväärsuste kõrval märkasid lapsed pisikesi putukaid, pisiseeni, ämblikuvõrke, „plaksulilli” ja mitut konna. Väikese Taevaskoja muruplatsil said üheksa Kullatriinut ja neli täiskasvanut võtta matkaampsu, mis kõigil seljakottidega kaasas olid. Mõned metsaannid ja puunotid kotis, ruttasime kella jälgides tellitud suurele bussile, et tagasi lasteaeda jõuda. Meile järgi lehvitav Päike soovis, et edaspidi võiksime temaga koos Taevaskojas pikemalt aega veeta…
Kullatriinud
Tore sügisene matk, millesse lõimisime programmist “Seikluste Laegas” tervisliku toitumise, vee joomise ja liikumismängud.
Roosatriinud