Taevaskojas

Meie esimene matk Taevaskotta. Hommikul uurisime ja rääkisime pisut kohast , kuhu läheme . Vaatasime arvutist pilte ja jutustasime kaljudest , koopast ja allikast .  Paisutatud jõelt leidsime mitu pardiperet . Üks pere oli sättinud ennast kalda ääres lebava palgi peale ritta . Metsarajal jalutades leidsime palju söödavaid ja mittesöödavaid seeni . Kõige ilusamad olid kärbseseened ning lapsed teadsid , et need on mürgised . Silma jäid veel suured sipelgapesad , kus sipelgaid ei saginudki eriti palju ning kummalised puust moodustised puutüvedel . Lapsi üllatasid liivakivist triibulised kaljud ja suur koopasuu , kust vesi jõkke voolas ning justkui õhus kasvavad suured puud , mille juured kõik näha olid .

Eriliseks käiguks oli allika külastus , kus kõik lapsed ka juua soovisid . Kuulasime vee kohinat , mis laste arvates oli tuule , vihma ja tormi hääle moodi. Metsavaikus , kus kuuldus ainult varese kraaksatusi ja rähni toksimist .Leidsime ka algava sügise märke : kergelt kolletuvad ja juba värvi muutma hakanud lehed , mis olid ka langema hakanud . Laululinde ei olnudki kuulda ja mesilasi , liblikaid ka ei märganud . Ka sipelgad on ennast talve tulekuks valmis sättinud ja sügavamal pesas peidus. Lapsed märkasid ka palju kuivanud / surnud puid , mille kooreürask oli hävitanud . Kuna puud olid haiged ja arsti neil pole , siis leidsid lapsed , et puud on elusolendid . Värske ja rikkumata metsaõhk oli sisse hingates kõigi arvates magus ja hea .

Lillatriinud