Rohetriinude LEIVAPROJEKT “Leib on kibe kätte saada, aga magus süüa”

Kuidas leivanädalast “Leib see täidab kõhtu” sai projekt ” Leib on kibe kätte saada, aga magus süüa.”

Rohetriinude leivanädal algas 12. oktoobril hommikuringiga, kus lapsed jagasid oma teadmisi ja maitseelamusi leivast. Vaatasime Jänku-Jussi multikat “Jänku-Jussi leivatund” ja siis tekkis lastel palju küsimusi: “Mis see juuretis ikka on? Kas me saame ise juuretist ja leiba teha? Kuidas jõuab leib poodi? Kuidas tehti leiba vanasti?” jne. Ei jõudnud ühe nädalaga küsimustele vastuseid anda, selleks kulus kolm nädalat. Rohetriinude laste kõige suuremaks sooviks oli ise teha juuretis ja siis edasi leiba.

Lapsed said oma  küsimustele vastuseid lasteaed Lepatriinu OmaTeatri etendus-mängupeost “Leib on vanem kui meie”, kus tutvustati vana aja tööriistu ja kuidas nendega tööd tehti. Läbi kunstitegevuste, vaatluste, uurimiste, arutelude ja vestluste kinnistasime teadmisi leivateost ja tööriistadest vanal ajal – tänapäeval; teekonnast põllult poeni. Ah-haa efekt tekkis, kui saadi teada, et vanasti tehti kogu töö käsitsi. Üks poiss imestas: “Kuidas nad küll jõudsid, kas nad magada ja süüa ikka said. Neil oli nii palju teha!”

Kõiki neid tegevusi saatis Rohetriinude leivategu, mis nõudis palju kannatust, ootust ja täpsust (kaalumine, tunnid juuretise valmimiseks, leivataigna tegemiseks ja leiva küpsetamiseks). Lapsed said erilise kogemuse. Vestluse käigus selgus: mitte ükski laps ei teadnud ega osanud arvata, et leiva küpsetamiseks kulub nii, nii palju aega (siit tekkis uus projekti teema: “Mis on aega, kuidas aeg kulgeb?”, “Missugused on ajanäitajad?” jne.). Saime tunda ka erinevaid lõhnu ja maitseid – nii juuretis, eeltaigen, leivataigen maitsesid, lõhnasid ja nägid välja täiesti erinevalt.

Oi, kui magus oli OMA tehtud leib. Mis siis, et leib oli natuke nätske, kuid ikkagi oma tehtud. Jagasime OMA leiba naabrite Oranži- ja Hõbetriinudega.

Leivategu jätkus edasi väliköögis, mille emmed-issid olid meile ehitanud. Küpsetati rukkileiba, käbileiba, rosinaleiba (rosinateks kastanid), südamekooki jne. Leiva kõrvale pakuti  veel hernesuppi. Oma kokakunsti jagati spordi Silviga.

Lapsed said läbi tegevuste aru vanasõnast “Leib on kibe kätte saada, aga magus süüa”. Oldi arvamusel, et vanasti oli inimestel väga raske, sest pidid kõik tööd käsitsi tegema, polnud abistavaid masinaid. Lapsed õppisid leiba austama ja hindama. /fotod galeriis/

Anne Vanahans 4b rühmaõpetaja