Põlva lasteaias Lepatriinu palusid mardid luba tuppa tulla…

Mardisandid Lepatriinus, 13.11.2018

Koit nr.132 17.11.2018

Põlva lasteaias Lepatriinu palusid mardid luba tuppa tulla…

  1. novembril toimus Põlva lasteaias Lepatriinu tõeline marditrall. Reede, mardilaupäeva hommikupoolik kulus lepatriinukatel mardisantideks maskeerunutena naaberrühmade külastamistele. Õpetajate eestvedamisel lauldi mardilaulu ja tutvustati tavapärasemaid mardikombeid. Õhtupoolikul ootasid kuue rühma lapsed lasteaia saalis „päris martide” saabumist. Pärandkultuuri hoidev leelokollektiiv Madara` olid seekord riietunud mehelikele santidele kohaselt. Häälekas mardigrupp pani lastel vere tarretama – oli ju tegemist päris koledate tundmatute olevustega, kaasas mõirgav ja üleannetu mardikaru. Vitsutaja jagas lastele pepu kaudu tublidust, tarkust ja tervist. Laste pihukesed täitusid õnnevilja- ja ubadega. Mardiema rääkis, kust mardid tulevad ja kes nad on. Karutaltsutajal läks enamus võhma oma looma rahustamisele.

Lepatriinu saal täitus veelgi enama elevusega, kui saali astusid külalised Venemaalt, iidsest Velikij Novgorodi linnast. Folklooristuudio Krugovina ilmus laste ette kirevais vana-vene rahvarõivais. Kollektiivi juhendaja Inna Farafonova tegi end lastele arusaadavaks tõlgi kaudu. Huvitav uudne vene keele kõla pani lapsi külalisi kuulama. Tutvustati oma „svjatki” aja rahvakombeid. „Svjatki” jääb jõulude ja uue aasta vahemikku, kus noortel oli luba kokku käia ja vigureid välja mõtelda. Lepatriinukad said näha vene sokku, kes tantsis, puskles ja andide väljameelitamiseks isegi haiget teeseldes põrandale prantsatas. Kõik saalis olijad said näha, kuidas sokuke suure kireva muna munes. Imet näinud rahvale lubati õnne ja tervist kolmeks ja pooleks aastaks järjepanu! Arhailine vene laulude kõla köitis saalis nii suuri kui väikseid. Külalised haarasid lapsed ringmängudesse, kus matkiti kitse toimetamisi ja tralliti õhtu rõõmsaks. Iga laps panustas annetamisse – on ju andja rõõm suuremgi veel, kui saaja oma. „Aitüma, aitüma, aitüma,” kostis martide tänuhüüe rõõmuhüpete saatel.

Eesti 100 juubeliaasta on kuulutatud kultuuripärandi aastaks. Vanarahva kombestikku saab tänapäeval edasi anda ja tutvustada just lavastuste ja enda osalemise kaudu. Oma hinge mardipäeva kombestiku alalhoidmisse pani sedapuhku projektijuht Kati Taal, Põlva maakonna Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuuri spetsialist. Projekt „Hakkame santima!” võttis rahvusvahelised mahukad pöörded kogu Eestis. Põlva lepatriinukad on rõõmsad, et mardid koos külalistega suutsid hinges üles äratada esivanemate pärandina kaasa antud kestvuse.

Svetlana Roht, Lepatriinu lasteaiaõpetaja (Madara` leelokoori liige)