1.sõime punatriinud Kiusamisvaba lasteaed projektis:

💜

Põlva Lasteaed Lepatriinu

💜

Täname südamest Põlva Lasteaed Lepatriinu Punatriinude õpetajat Heldin Pungat ja assistent Sirje Keppi, kes kasutavad aktiivselt oma rühmas “Kiusamisest vabaks!” metoodikat ning kirjutasid sellest pika kogemusloo, mida teistega jagada. 🥰
💜 Rõõm ja kurbus käivad käsikäes 💜

Rõõm ja kurbus käivad käsikäes.

Põlva lasteaed Lepatriinu 1. sõime rühm (punatriinud) liitus Eesti Lastekaitse Liidu programmiga “Kiusamisest vabaks!” lasteaedadele käesoleval õppeaastal. Rühma meeskond läbis “Kiusamisest vabaks!” metoodika sõimerühmadele põhikoolituse septembris. Kord nädalas toimub rühmas karukoosolek, kus põhitegelaseks on suur Sõber Karu, kelle kaasabil tutvustatakse lastele põhiväärtusi: sallivust, ausust, julgust ja hoolivust. Tegevused algavad lauludega, karu tervitab lapsi nimepidi, siis on mänguline tegevus ja taas laululine, lõpetav osa. Tavaliselt enamus lapsi soovib Sõber Karu kallistada, paitada, aga kui laps seda ei soovi, siis sellest pole midagi. Meie oleme põhirõhu pannud rõõmu ja kurbuse emotsioonidele. Kuidas tunda ära, kui teine laps on rõõmus või kurb ning milline on siis kohane käitumime. On möödunud juba pool aastat ja nii mõnigi laps, kes julgeb ja oskab suhelda, väljendabki ka igapäevaelus oma tundeid sõnades, öeldes: “Ma olen kurb, olen rõõmus.” Lapsed on ära õppinud, et sõpra saab lohutada, kui teha sõbrale pai või võtta käest kinni ja kutsuda endaga mängima.

Iganädalase tunnikava ülesehitusel vaatame ka üle, mida pakub  www.kiusamisestvabaks.ee kodulehel olev tunnikava lasteaedadele.

Sel korral oli näidistunnikava üles ehitatud võttes aluseks ülemaailmse turvalise interneti päeva (9. veebruar). Sealt üks tsitaat: “Linnatänaval või metsas või mistahes muus keskkonnas, on tähtis, et oskaksime ennast ohtu seadmata liikuda ja toimetada. Sama kehtib ka digikeskkonna puhul. Kuigi esmase kogemuse digiseadme kasutamises saavad lapsed enamasti kodus, on lasteaialgi oluline roll teadliku ja ohtusid ennetava käitumise temaatika käsitlemisel.”

Meie valisime seekord näidistunnikavast välja 3 mängu. Kohandasime mängud vastavalt oma laste vanusele ja arengule sobivaks.

Mängu ”Kaaslase nimi ja nägu” eesmärgiks oli lapsel leida üles rühma peidetud foto endast. Eelnevalt ütles laps kas ise oma nime või kogu rühm koos. Kui laps oli rühmast endast foto üles leidnud, siis kõik plaksutasid. Selline tegevus liigutas õpetajate südameid, kui nägime lapse näol ehedat üllatust ja rõõmu, leides oma foto. Ainuüksi selle hetke nimel on puhas rõõm töötada lastega! (Fotol on laps koos Sõber Karuga. Fotod tegi õpetaja päev varem ja printis välja.)

Mängus ”Kes on pildil?” näidati tahvelarvutist kõigist lastest mingit kehaosa (pilt oli vahetult tehtud) ja lapsed pidid ära arvama, kelle kingad, kleit, püksid või vallatud lokid on pildil. Kui oldi ära arvanud, siis see laps seisis tahvelarvuti pildi kõrvale ja vaatas ka ise tähelepanelikult oma riietuse vms üle. Õpetaja rääkis, et Sõber Karu märkas täna hommikul sinu ilusaid kingi, soengut vms. Milline uhke tunne oli lapsel, et Sõber Karu märkas teda.

Kolmas mäng ”Kus on Sõber Karu?” Osutus veidi keeruliseks, kuna sõimerühmas on laste arengu tase ikka väga suure vahega, st nii väikestel lastel on lausa iga nädal tema arengus oluline. Kuna algul proovisime kogu rühmaga leida neid kohti rühmast, kus tahvelarvuti pildi peal Sõber Karu oli, siis kadus noorematel lastel peagi huvi ära. Teisel päeval proovisime nii, et me ei käinud mööda rühma ringi, vaid istusime ja vestlesime sellest, kus Sõber Karu käis ja mida tegi sellel ajal, kui lapsi rühmas ei olnud (10 erinevat kohta-tegevust). Sedasi tuli mänguline tegevus paremini välja.

Läbiviidud tegevused sobisid hästi kokku meie rühma kuuplaani teemaga, milleks on inimene ehk meie ”MINA …!”. Selliste tegevuste abil omandab laps arusaama oma kehast, ettekujutuse oma minast. Meile tuleb toeks H. Männi luuletus ”Mina”, mis algab sõnadega: ”Mul on kaks väikest kätt…”.Kurbust saavad meie käekesed leevendada kallide ja paidega ning rõõmust lööme käsi kokku.

12.02.2021

Punatriinude õpetaja Heldin Punga ja assistent Sirje Kepp